Välistööjõu lubade piir kasvab, kuid toitlustus jääb nimekirjast välja
Eelnõu lubab järgmisel aastal kuni 2569 töölube kolmandate riikide töötajatele, kuid nimetatud 12 tegevusalarühma seas pole toitlustust.
Lühidalt
- Järgmisel aastal võib anda kuni 2569 ajutist elamisluba töötamiseks.
- Tänavu on kolmandatest riikidest tööle tulnud 1300 inimest.
- Eelnõu 12 tegevusalarühma hulgas ei nimetata toitlustust ega majutust.
- Palgakriteeriumi lävi langeb 1,5-kordselt keskmiselt palgalt 0,8-kordsele.
- Eelnõu kohta saab märkusi esitada 13. novembrini.
Siseministeeriumi eelnõu lubab järgmisel aastal anda kuni 2569 ajutist elamisluba töötamiseks tööjõupuudusega tegevusaladel. Piir on 0,2 protsenti alalisest elanikkonnast, kui majandus kasvab, muidu 0,1 protsenti.
Tänavu on kolmandatest riikidest tööle tulnud 1300 inimest. Ukrainlased moodustavad umbes 40 protsenti, indialased 8 protsenti. Kvoot ei saa täis, sest mõne riigi kodanikele ja IT-töötajatele kehtivad erandid.
Sobivad tegevusalad valib majandusministeerium kolme kriteeriumi põhjal: OSKA tööjõuvajaduse prognoos, ekspordi osakaal ja sektori keskmine brutopalk. Palgalävi muutus: varem oli see 1,5-kordne Eesti keskmine palk, nüüd 0,8-kordne.
Eelnõus on 12 tegevusalarühma, näiteks elektroonika, sõidukid, masinad, transport ja laondus, ehitusmaterjalid ning puidutööstus. Artikli järgi ei ole nende seas toitlustust ega majutust, kuigi eelmisel aastal said lube ka need sektorid.
Seadusemuudatused jõustuvad järgmisel aastal. Eelnõu kohta oodatakse märkusi 13. novembrini.
Mida see Teie restoranile tähendab?
Kui plaanite palgata töötajaid väljastpoolt ELi, ei saa te praegu loota nimekirjapõhisele lihtsamale teele, sest toitlustus pole eelnõus. Kui see teie tegevusala puudutab, saate 13. novembrini esitada eelnõu kohta oma märkused.
Allikad
See lugu võtab kokku allolevad artiklid. Loe neid kõigi üksikasjade jaoks.