Selles artiklis
Kusagil novembri ja jaanuari vahel saab suur osa Euroopa hotellindustöötajaid lisakuu palka: 13. palgakuu, eindejaarspremie, tredicesima, paga extra. Sellele, kes selle saab, on see boonus. Sellele, kes selle maksab, on see enamikus turgudes, kus see kohustus kehtib, teine detsembrikuine palgakulu — esimese kõrval, samade kolmekümne päeva sees.
Peaaegu iga hotellindusettevõte Euroopas tunneb vähemalt üht versiooni sellest mustrist, ilma et keegi oleks sellele kunagi valjusti numbrit andnud: kord aastas tuleb maksta lisatasu, mille väärtus on umbes üks kuupalk iga õigustatud töötaja kohta. Igal selle saidi turul on selle jaoks oma sõna — eindejaarspremie Belgia hotellinduses, tredicesima Itaalias, pagas extra Hispaanias, subsídio de Natal Portugalis, Weihnachtsgeld Saksamaal, prime de fin d'année Prantsusmaal — ja peaaegu igal turul, kus see kohustus kehtib, langeb makse samasse kuusse kui tavaline detsembri palgaarvestus.
See blogi on juba selgitanud, kuidas selle saidi enda rahavoo planeerija käsitleb puhkusetasu ja sarnaseid tippe: mudel märgib otsesõnu, et selline summa „lahkub pangast ühe kuu jooksul”, samal ajal kui selle raamatupidamislik kulu on jaotatud kogu aasta peale. Just see lause kirjeldab täpselt selle artikli mehhanismi — aga kuskil polnud selle juures konkreetset numbrit, nähtusele nime ega tööriista, millega seda oma tiimi peal välja arvutada. See artikkel täidab selle lünga.
See pole juriidiline juhend ega väida kuskil, et mõne konkreetse riigi kehtiv summa, protsent või täpne arvutusvalem on paika pandud fakt — need muutuvad igal aastal ja erinevad riigiti ning isegi sektori kollektiivlepinguti tugevalt. See on arvutus, samamoodi nagu selle saidi joogimarginaali ja võrdlusnäitajate tööriistad käsitlevad kulusid: seitse numbrit, kaks graafikut ja elav kalkulaator, mis muudab sinu enda personali arvu, sinu enda keskmise palga ja sinu enda juba kogutud reservi selleks, mida sa peaksid iga kuu kõrvale panema.
Allolevad seitse numbrit räägivad probleemi KUJUST, mitte ühegi riigi täpsest seadusest: mida lisakuu palk tegelikult maksab koos tööandja maksudega, mida see detsembri palgaarvestusega teeb, miks jaotatud reserv on ainus asi, mis hoiab ära detsembripaanika, miks aasta keskel toimuvat töölevõttu arvutatakse peaaegu alati valesti, ja kui erinev on kohustus ise ühest piirist teiseni.
Miks Töötaja Boonus On Ettevõttele Rahavooprobleem
13. palgakuu maksab eurodes töötaja kohta aastas sama palju kui iga muu palgakulu — umbes üks lisakuu kaheteistkümnest, veidi üle 8% iga õigustatud töötaja aastapalgast. See iseenesest pole erakordne number; enamik omanikke teab oma aastast palgakulu enam-vähem. Probleem pole SUMMAS — probleem on AJASTUSES: kui tavaline palgakulu jaotub kaheteistkümne kuu peale, siis see langeb korra aastas, tavaliselt samasse kuusse, mil ettevõte niigi tööle võtab rohkem inimesi pühadeaja tipptunni tarvis, või seisab silmitsi vaiksema jaanuariga otse selle järel.
Miski tavalisel igakuisel kasumiaruandel ei hoiata selle eest. Jaanuarist novembrini näeb palgaarvestus normaalne välja; pole rida, kus seisaks „13. palgakuu, veel maksmata”, enne kui makse ise kontole jõuab. Ettevõte, mis näib finantsiliselt terve iga kuu aastas, võib detsembris siiski rahapuudusesse jääda — mitte seepärast, et ta ei saa summat endale lubada, vaid seepärast, et keegi ei pannud seda aasta jooksul kõrvale enne, kui see tähtajaks sai.
See teeb sellest põhimõtteliselt teistsuguse kui teised palgakulud, mida see blogi on juba hinnastanud. Selle saidi käibemaksu-, üüri- ja toorainekulu artiklid räägivad MÄÄRADEST — protsentidest, mida maksad kuust kuusse ja mille saad hinnastada menüüsse. See artikkel räägib AJASTUSEST: sama summa, koondunud ühte hetke, koos reserviküsimusega, millele saab vastata ainult arvutus — ja see arvutus on täpselt see, mida allpool olev kalkulaator teeb.
7 Numbrit 13. Palgakuu Taga
Arvuta need välja oma enda tiimi peal, mitte allolevast näitest — kalkulaator kaks lõiku edasi teeb täpselt seda. Probleemi kuju on sama igal pool, kus lisakuu palk langeb korraga tasumisele.
1. 1/12 — Mida 'Üks Lisakuu' Eurodes Tegelikult Tähendab
Baasdefinitsioon, mida jagab peaaegu iga selle kohustusega turg: 13. palgakuu on üks täielik kuupalk iga õigustatud töötaja kohta, lisaks tavalisele kaheteistkümnele kuule. Allolevas näites — 6-liikmeline tiim keskmise brutokuupalgaga 1600 € — on see brutosumma 9600 €: 1/12 lisaks, veidi üle 8% selle inimese aastapalgast.
Mõned turud maksavad täpselt seda ja mitte rohkem. Teised maksavad struktuurselt rohkem — sellest lähemalt numbri kuus juures. Aga baas, üks lisakuu, on lähtepunkt, millele peaaegu iga riiklik skeem või kollektiivleping toetub.
2. ~27% — Tööandja Kulu, Mis Lisandub Sellele, Mida Sinu Personal Näeb
Number, mille töötaja oma palgatõendil näeb, pole see, mida ettevõte tegelikult maksab. Tööandja maksud lisanduvad sellele, ja see lisakulu erineb riigiti ning töösuhte staatuseti tugevalt. See artikkel kasutab ümardatud, illustratiivset Euroopa rusikareeglit 27% brutosumma peale — meelega mitte täpset protsenti ühegi konkreetse riigi jaoks, vaid viis hinnata tegelikku kulu, mitte ainult brutonumbrit, mida töötaja näeb.
Selle rusikareegli järgi muutub näites olev brutosumma 9600 € ettevõtte jaoks tegelikuks kuluks 12 192 €. Sisesta allolevasse kalkulaatorisse oma tegelik, kehtiv tööandja kulumäär — selle saad palgaarvestuse teenusepakkujalt või raamatupidajalt, mitte sellest artiklist.
3. 2× — Milleks Detsembri Palgaarvestus Tegelikult Muutub
Siin muutub number konkreetseks. Iga töötaja kohta, kes saab boonuse, koosneb detsembri palgaarvestus kahest osast: tavaline kuupalk pluss boonus — ja oma olemuselt maksab see boonus täpselt sama palju kui üks tavaline kuu sama tiimi jaoks. Tulemus pole hinnang, vaid matemaatiline identiteet: detsembri palgaarvestus muutub 2× tavalisest kuust, 12 192 € pealt 24 384 € peale.
See on number, mida enamik omanikke kunagi ette ei arvuta. Nad teavad, kui palju tavaline kuu maksab, ja teavad umbes, kui suur on boonus — aga panevad harva need kaks kõrvuti, et näha, et detsember palgakulu poolest lihtsalt kahekordistub.
Üks tavaline palgakuu detsembri kõrval: niipea kui 13. palgakuu boonus lisandub, muutub palgaarvestus täpselt 2× nii suureks.
Näites: 12 192 € tavalise kuu eest, 24 384 € detsembris — 2× nii palju, samade kolmekümne päeva sees.
4. ÷12 — Reserv, Mis Eristab Arvutuse Paanikast
Kui detsember maksab 24 384 €, mitte 12 192 €, siis küsimus pole selles, kas see summa peab olemas olema, vaid MILLAL see kõrvale pandi. Jaga boonuse aastakulu, näites 12 192 €, kaheteistkümnega ja saad 1016 € — summa, mis oleks tulnud iga kuu kõrvale panna, et detsember oleks arvutus, mitte krediidiliini otsimine.
See on täpselt sama mehhanism, mida selle saidi rahavoo planeerija juba struktuurselt modelleerib selliste tippude jaoks nagu puhkusetasu: mitte küsimus, kas summa on terve aasta peale vaadatuna jõukohane, vaid kas see on ÕIGEL hetkel olemas. Reserv, mis ehitatakse üles jaanuarist alates, ei vaja detsembris midagi otsida — see on juba olemas.
Kaksteist võrdset igakuist sissemakset ehitavad üles 1016 € kuus, ühe detsembrisumma asemel.
Detsembriks vajalik kokku: 12 192 €
Kes paneb esimesest kuust alates kõrvale 1016 €, sellel on detsembris kogu summa valmis — ilma et selleks üheks kuuks oleks vaja midagi lisaks leida.
5. 6/12, Mitte 12/12 — Proportsionaalsuse Lõks Aasta Keskel Töölevõtmisel
Peaaegu iga skeem, kus 13. palgakuu kohustus kehtib, kogub seda proportsionaalselt tegelikult vaatlusaasta jooksul töötatud ajaga — mitte täissummat kõigile ja mitte nulli kellelegi, kes alustas hiljem. Töötaja, kes alustab 1. juuli, on aasta lõpuks töötanud kuus kaheteistkümnest kuust ja on enamikus skeemides õigustatud umbes 50% täissummast — 800 € bruto näites, mitte terve 1600 € ja mitte null.
Just siin lähevad käsitsi arvutused valesti, mõlemas suunas: makstakse liiga palju kellelegi, kes just alustas, või — sagedamini — unustatakse, et proportsionaalne summa on üldse võlgu kellelegi, kes lahkus aasta keskel. Täpne vaatlusperiood, täpne osakaal ja võimalik minimaalse tööstaaži nõue selle õiguse saamiseks erinevad riigiti ja lepinguti — kontrolli alati oma kehtivat skeemi, selle asemel et kopeerida ülaltoodud 6/12 suhet.
6. 0 kuni 14 — Kui Erinev On Kohustus Ühest Piirist Teiseni
See on number, mis üllatab enim neid, kes seda esimest korda otsivad: ELi-ülest reeglit 13. palgakuu jaoks pole. Kus kohustus eksisteerib, seisab see riiklikus seaduses või sektori kollektiivlepingus — pole kunagi Euroopa tasandil ühtlustatud. Mitmel selle saidi 24 turust ei ole seadusest tulenevat kohustust üldse ning kehtib vaid kaalutlusõiguslik boonus, mida mõned ettevõtted maksavad personali hoidmiseks; enamikul turgudel, kus kohustus KEHTIB, on tegemist täpselt ühe lisakuuga; ja väikesel arvul turgudel ulatub kohustuslike lisamaksete arv aastas kuni neljateistkümne kuupalga ekvivalendini, jaotatuna aasta jooksul mitmele hetkele ühe asemel.
Eestis puudub eraõiguslikus hotellinduses üldine seadusest tulenev kohustus maksta täisulatuses 13. palgakuu preemiat; kui seda makstakse, on tegemist reeglina tööandja kaalutlusotsuse või konkreetse töölepinguga kokkulepitud lisatasuga, mitte iga töötaja automaatse õigusega. Kontrolli alati oma riiki ja oma sektori kollektiivlepingut kehtiva summa saamiseks — mitte kunagi selle ega ühegi teise artikli numbrit. Allolev KKK pakub edasise uurimise lähtepunktiks mõned näited sellest, kui erinevalt need skeemid praktikas tegelikult toimivad.
7. 1 Tiim, 12 Makset, 0 Üllatust — Boonuse Muutmine Eelarvereaks
Iga ülaltoodud number on iseenesest kasulik, aga küsimus, mis tegelikult loeb, on võrdlus: kui palju on täna juba kõrvale pandud ja kui palju tuleb ülejäänud aasta kuude jooksul juurde lisada, et detsember ei saabuks üllatusena? Just sellele võrdlusele vastab allolev kalkulaator — mitte hinnang sellele, mis summa "umbkaudu" peaks olema, vaid täpne puudujääk või ülejääk selle põhjal, mis on juba reserveeritud.
Sinu Enda 13. Palgakuu Reserv
Sisesta oma personali arv, keskmine brutopalk, tööandja kulumäär, mis on juba kõrvale pandud, ja mitu kuud jäi väljamakseni. Iga allolev kaart arvutatakse ümber, kui kirjutad.
Sellesse tööriista pole meelega sisse ehitatud ühtegi seaduslikku künnist ega konkreetse riigi automaatset arvutust: kuna kohustus ise erineb turgude lõikes nii tugevalt, on selle kalkulaatori aus versioon puhas arvutus numbritel, mille ise sisestad — mitte asendus sinu enda riigi või sektori kollektiivlepingu kehtiva reegli jaoks.
Arvuta Oma Enda Reserv
Sisesta oma personali arv, keskmine palk, tööandja kulumäär ja seni kogutud reserv — iga allolev number arvutatakse kohe ümber.
—
See on arvutus numbritel, mille ise sisestad — mitte juriidiline nõuanne ega ühegi konkreetse riigi arvutus. Kontrolli oma kehtivat seadust ja sektori kollektiivlepingut täpse võlgnetava summa saamiseks.
Kaks numbrit väärivad süvenemist. Igakuine reservisumma, mida oleks tulnud aasta algusest kõrvale panna, näitab, milline on tervislik rütm; nõutav igakuine juurdemakse näitab, kui kaugel sa sellest täna tegelikult oled, arvestades seda, mis on juba kogutud.
Kui sa pole veel midagi kõrvale pannud, sea see väli nulli ja vaata, kuidas nõutav igakuine juurdemakse muutub: mida hiljem aastas alustad, seda suurem on igakuine summa, mis on vaja lünga sulgemiseks enne väljamakset.
Mida Saad Juba Praegu Ette Võtta
Kolm sammu, järjekorras, milles enamik ettevõtteid peaks neid tegema:
Enne kui hakkad reserveerima
- Otsi üles oma riigi ja sektori kollektiivlepingu kehtiv skeem — summa, vaatlusperiood, proportsionaalse arvutuse valem ja tähtaeg. Sinu palgaarvestuse teenusepakkuja või raamatupidaja leiab selle kiiremini ja usaldusväärsemalt kui ükski artikkel.
- Arvuta välja oma tegelik tööandja kulumäär, selle asemel et kasutada selle artikli illustratiivset 27% — see rusikareegel on lähtepunkt, mitte asendus sinu enda palgakulu arvutuse jaoks.
- Märgi iga töötaja kohta täpselt üles, millal ta tööle asus: proportsionaalne osakaal sõltub sellest täielikult, ja viga selles kuupäevas kandub edasi kuni väljamakseni.
Et reserv tegelikult üles ehitada
- Kanna ülaloleva kalkulaatori näidatud igakuine summa eraldi reservi- või säästukontole, lahus jooksvast kontost — summa, mis "küll on detsembriks olemas", on täpselt see summa, mida detsembris tihti pole.
- Arvuta uuesti iga kord, kui personali arv või keskmine palk muutub — uus töölevõtt või palgatõus nihutab aastasummat ja sellega koos ka igakuist summat.
- Pärast seda tööriista loe artiklit oma restorani rahavoo juhtimisest laiema aastarütmi kohta, kuhu see üks tipp sobitub — puhkusetasu, tarnijad, käibemaks ja see boonus kuuluvad kõik samasse mudelisse, mitte eraldi arvutustesse.
Üks Summa, Kaksteist Võimalust Hoida See Väike
13. palgakuu ise, kus see on kohustuslik, pole valik — see seisab seaduses või kollektiivlepingus ja ettevõte kas maksab selle või mitte, olenemata sellest, mida see artikkel ütleb. See, mis ON valik, on see, MILLAL selle jaoks raha leitakse: kaksteist korda väike, ennustatav summa, või üks kord suur summa aasta kiireimal ja sageli kalleimal kuul.
Ettevõtted, kes saavad detsembrist rahavooprobleemideta läbi, pole harva madalaima palgakuluga. Nemad on need, kes on selle arvutuse korra teinud, teavad täpselt, mis nende endi boonus koos tööandja maksudega maksab, ja neil oli sellele vastus olemas kaksteist kuud ette — selle asemel et vastust detsembris improviseerida.
Arvuta oma numbrid ülaloleva kalkulaatoriga, seejärel vaata, kuidas see tipp sobitub sinu ettevõtte laiemasse aastarütmi artiklis rahavoo juhtimisest — või sama personalikulu teise poole kohta, kui palju maksab sulle tegelikult ajutine kokk või ettekandja, kui sinu enda tiimist jääb pühadeaja tipptunnil väheks.